4_april_EA_2006.indd 218 Töökeskkonna areng ettevõtetes, tööandjate ja töö- ta jate tööohutusteadmiste paranemine, muutused tööohutus- ja töötervishoiupoliitikas on muutnud ka oluliselt töötervishoiu teenuste osutamist. Töö- tervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on üheks tööandja töötervishoiu- ning tööohutusalaseks põhikohustuseks teha töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele. Riski- analüüsi põhjal koostatakse kirjalik tegevuskava tervise riskide haldamiseks. Riskianalüüsi* tegemiseks on Eestis välja antud mitu juhendit: “Riskide hindamine 1999” (1), “Riski analüüsi viis sammu” (2). Tööinspektsiooni spetsialistid on eesti keelde tõlkinud Euroopa komisjoni tööhõive, töösuhete ja sotsiaal küsimuste pea direkto raadi väljaande “Juhend riskihinda- mise kohta tööl” (3). Ajakirja Eesti Töötervishoid erinevates numbrites on avaldatud ar tikleid nii füüsikalistest, keemilistest, füüsilistest kui ka psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide hindamise ning haldamise kohta (4–7). Kuvariga töötamis kohtade riskianalüüsi alusdoku- mentidest ja vastavatest metoo di listest materjali- dest on artikli autorid andnud ülevaate ajakirjas Eesti Töötervis hoid (8). Riskianalüüsi on küll tööandjad tänapäeval aktsepteerinud, kuid raskuspunkt langeb meie koge- muste põhjal riskianalüüsi käigus välja selgitatud tööohutus probleemide lahenda misele. Kuvariga töötamiskohtade riskihindamine Milvi Moks, Hubert Kahn – Tervise Arengu Instituut kuvar, riskihindamine, lihassüsteemi ülekoormus Kuvariga töötajate töötingimuste selgitamiseks tehti töökeskkonna riskianalüüs. Saadud andmed võimal dasid hinnata ohutegurite mõju töötajate tervisele, eeskätt tööga seotud ülekoormushaiguse osas, ja koostada tegevuskava terviseriskide haldamiseks. Üle poolte uuritutest töötas kuvariga enam kui 75% oma tööajast, ligikaudu 15%-l töötajatest esines õlavöötme, ülajäsemete ja/või seljalihaste ülekoormuse tunnuseid. Kasutades riskianalüüsi tulemusena saadud andmeid, saab negatiivseid mõjutusi oluliselt vähendada töötamiskohta tööohutusnõuete alusel ergonoomiliseks disainides ja töötajaid nõustades. Artikli eesmärgiks on a) iseloomustada kuvariga töötajate töötingimusi; b) juhtida tähelepanu kuvariga töötamiskohtade riskianalüüsi mõnedele aspektidele; c) vähendada terviseriski võimalusi; d) esitada andmed kuvaritöö toimest lihaskonnale. Metoodika Tervise Arengu Instituudi töötervishoiuspetsialistid tegid 15 ettevõtte 810 kuvariga seotud töötamis- koha riskianalüüsi. Selle töö käigus tehti tööruu- mide ja töötamis kohtade ergonoo mi line ülevaatus, töötajaid küsitleti vastavate formularide abil, intervjueeriti tööandja esinda jaid ning töötajaid töötamiskohal. Töötervishoiu spetsialistide käsu- tuses olid eelne vate riski analüüside aruanded, töökeskkonna mõõtmis protokollid ja muud ette- võttesisesed töö ohutus dokumendid. Terviseriski hindamisel võeti aluseks Briti standard 8800, mille järgi määratakse riskitase olene valt ohu esinemise tõenäosusest ja võimalike tagajärgede raskusest. See annab võimaluse hinnata riski viiel tasemel: I (vähene risk) – tervise kahjus tuste tek- kimise võimalus on ebatõenäoline; II (vastuvõetav risk) – tervisekahjustuste tekki mine on võimalik teatud tingimustel; III (keskmine risk) – ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervise kahjustusi; IV (suur risk) – tegevust töökohal ei tohi alustada enne, kui riski on vähendatud; V (talumatu risk) – tööd ei tohi alustada ilma kardinaalsete meetmete rakendamiseta. Eesti Arst 2006; 85 (4): 218–224 UurimusedUurimused * Eesti töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides ning praktikas kasutatakse riskihindamise sünonüümina mõistet riskianalüüs. 219219219 Nimetatud ettevõtetes korraldati kuvariga tööta- vate inimeste tervise kontroll, lähtu des sotsiaalministri määrusest nr 74 “Töötajate tervisekontrolli kord” ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Tervise kontrollil pöörati suuremat tähelepanu kuvari- tööst tingitud lihaste staa tiliste ülekoormus tunnuste tuvastamisele. Selleks märkis iga uuritav oma valu- ja väsimus piirkonnad inim kuju tisega plangile, täpsustati nende kaebuste iseloomu ning selgitati nende võimalik seotus kuvaritööga. Ülekoormuse objektiivseks hindamiseks määrati subjektiivseid vaevusi põhjustavate lihaste-liigeste funktsioon, hinnati lihas pingete ja valutundlikkuse taset. Kokku osales tervise kontrollis 826 isikut, nendest 48,7% oli mees- ja 51,3% naistöötajad. Uuringus osalenute keskmine vanus oli 34,0 ± 10,0; min 19,0; max 76 aastat (vt tabel 1). Meeste ja naiste keskmine vanus oluliselt ei erinenud (vastavalt 33,7 ± 10,0; 34,3 ± 9,9 aastat). Keskmine tööstaaž ettevõttes oli 5,1; min <1; max 48 aastat. Tulemused Riskianalüüsi käigus korraldatud ankeetküsitluse andmete analüüsist selgus, et enamus (77,6%) uuritutest töötas personaalarvutiga, 17,6% süle- arvutiga. 2,6% spetsialis tide töö nõudis lähtudes tööülesandest mõlema arvuti kasutamist. Ainult 1,9% kasutas püsi töötamis kohas sülearvutit prot- sessorina, mis oli ühendatud ergonoomika nõuete tagamise eesmärgil personaalarvuti kuvari, klavia- tuuri ja/või hiirega. Ülejäänud (0,2%) töötasid kassaaparaadiga. Töö käigus analüüsiti töötajate enesehinnanguid kuvariga töötamise aja, töö vahel dumise, tööoskuste (andmete sisestamise tehnika), puhkepauside arvu ja kasuta mise kohta. Uuritavate jaotumine kuvariga töötamise aja kohta on esitatud tabelis 2. Andmetest selgub, et naiste töö nõuab sageda- mini (üle 75% tööpäevast) kuvariga töötamist kui meeste töö. Enamuse (66,4%) uuritute puhul määrab töö vaheldumise töölaad ja -koormus. Teadlikult kasu- tab töö vaheldamist ainult 5,0% küsitletutest. 7% uuritutest peab oma tööd täiesti üksluiseks. Üle- jäänud 21,6%-l uuritutest puudub kindel seisukoht ja nad on andnud küsimusele mitu vastust sõltuvalt olukorrast. Andmete sisestamist kümnesõrmesüsteemi meetodil valdab ainult 13,1% küsitletutest. Enamus (83,4%) sisestab andmeid kas ühe käega või kasutab mõlemat kätt, kuid süsteemitult. Üle- jäänud isikute (3,5%) töö nõuab põhiliselt hiire kasutamist. Ainult 10,2%-l küsitletutest võimaldas töökorraldus teha regulaarselt 5–10 min pikkuseid puhkepause iga tunnise kuvariga töö järel. 75,1% hinnangul on puhke pausid eba regulaarsed. Ülejäänud kasutavad kahte (10–15 min), ainult lõuna vaheaega või ei oma kindlat seisukohta selles küsimuses. Tabel 1. Uuritute vanuskoostis Vanus (aastat) Kokku Mehed Naised arv % arv % arv % <20 2 0,2 1 0,3 1 0,3 20–29 330 40,0 165 41,0 165 38,9 30–39 284 34,4 141 35,1 143 33,7 40–49 124 15,0 54 13,4 70 16,5 >50 86 10,4 41 10,2 45 10,6 Kokku 826 100,0 402 100,0 424 100,0 Kuvariga töötamise aeg tööpäevast Kokku Mehed Naised arv % arv % arv % Ebaregulaarne või alla 50% 88 11,5 60 15,7 28 7,3 50–75% 271 35,3 155 40,6 116 30,0 Üle 75% 409 53,2 166 43,7 243 62,7 Kokku 768 100 381 100 387 100 Tabel 2. Uuritute enesehinnangud kuvariga töötamise aja suhtes Uurimused 220 Puhkepause kasutatakse väga erinevalt: kohvi joomiseks, tööprobleemide lahenda miseks, viibi- miseks puhkeruumis (värskes õhus), mõttelõõgas- tuseks, aja lehtede lugemiseks jne. Märkimisväärne on asjaolu, et lõõgastusharjutusi sooritab ainult 1,4% töötajatest. Ainult ühes ettevõttes kasutati töötervishoiuõe püsiteenust. Töötervishoiuarst-ergonoomi antud hinnan- gute põhjal ei sobinud 1,0% analüü si tud tööruumi- dest kuvariga töötamiskohtade kujundamiseks, 0,4%-l uurita va test ei olnud kindlat tööruumi ja töötamiskohta, nad töötasid nn mobiilsetel töökohtadel. Töötamiskohtade kujunduse, tööasendite ja -liigu- tuste hinnangu põhjal selgus, et ülajäsemete, kaela, õlavöötme, selja ning alajäsemete füüsiline üle- koormus sõltub töötamiskoha kujundusest, töötajate teadlikkusest ja harjumustest. Ülajäsemete, õlavöötme, kaela ja seljalihaste üle- koormuse sagedasemad põhjused on järgmised: • hiir ja klaviatuur asuvad eri tasanditel, puudub küünartugi või randmetoega hiire matt, mistõttu “hiirekäsi” töötab ettesirutatult, ei toeta kätt või toetab rannet töölaua servale; • klaviatuuril puudub randmetugi või toetub ranne klaviatuurilaua puidust teravale äärele; • kuvar asub töötaja suhtes madalal (sülearvuti või väike LCD-kuvar), pea on kallu ta tud ettepoole, või kõrgel (spetsiaalsel riiulil või arvuti peal), pea on kallutatud taha poole, vaade on suunatud üles; • klaviatuur asub töötaja suhtes madalal, pea on kallutatud ettepoole; • töötaja ei valda sisestamist kümnesõrmesüsteemi meetodil, mistõttu ülakeha ei ole tasa kaalus ja ei ole võimalik täita ühte kuvariga töötamise põhinõuet – hoida õlavarsi keha lähedal küünarvarte suhtes 90o nurga all ning toetada kätt ergonoomikanõuete kohaselt; • klaviatuur ei asu kuvari ees, kuvar ei ole otse vaateväljas, mistõttu töötaja jälgib kuvari ekraani pea roteeruvas asendis; • selgroog ei ole toetatud, lähtudes töötaja anatoo- mi listest kõverdustest rinna ja/või nimme piirkonnas. Selle põhjused on, et töötool ei vasta töötaja antropomeetrilistele iseärasustele, töötaja ei oska tooli regulaatoreid kasutada, tooli regulaatorid ei toimi või ei ole piisavad, töötaja ei pea vajalikuks tooli seljatuge kasutada (puudub vastav koolitus, harjumuslik asend, klienditeenindajate hinnangute järgi võib see häirida klienti); • soov töötada vabas mugavas asendis. Alajäsemete, selja nimme-ristluu piirkonna üle- koormus on tavaliselt seotud vale isteasendi, jala-, põlveruumi ebaõige kujunduse (klaviatuurilaud või -sahtel toetub reitele, töölauakapid, protsessori - sahtlid, abivahendite pakid, klaviatuurisahtli metallist regu laa tor jms asuvad põlveruumis) ning jalatoe puudumisega. Õiget asendit kuvariga tööta miseks kujutab joonis. Silmade ülepinge tuleneb töö üldisest koormavu- sest, valgustustingimustest (valgus allikas on otse vaateväljas või selja taga, liiga heledad alad nägemisväljas, kuva terminal on valgusti paigutuse tõttu ebaühtlaselt valgustatud, valgusvoo värelus, tööks mittesobiva värvi esitusega valgusallikad jne), Joonis 1 Skemaatiline joonis. Kuvariga töötamise tööohutus- nõuetele vastav asend: 1 – dokumendihoidja ekraani kõrgusel; 2 – reguleerimisvõimalustega töötool, seljatugi toetab alumist seljaosa; 3, 4 – käteasend – küünarvarred õlavarre suhtes 90o nurga all, randmed otse – soovitatav kasutada küünar- või randmetuge; 5 – põlve- ja jalaruum on vaba; 6 – jalad toetuvad põrandale, vajaduse korral vajalik jalatugi. Uurimused 221221221 kuvari ebaõigest asendist (vale kaugus silmadest, kuvar asub töötaja suhtes kõrgel, vaade on suunatud üles, mis takistab pisarate välju mist), andmete sises- tamise meetodist (pimesüsteemi mittevaldamise kor- ral jälgib töötaja nii klaviatuuri kui ka ekraani ning koormus silmadele on suurem), kuvari ekraani hool dusest (ekraanil on tolm, puhastusvahendite või sõrmejäljed) ning töölaadist. Silmade ülekoormust soodustab ebasoodne tööruumide sisekliima. Riskianalüüsi põhjal võib väita, et kõik uuritud on eksponeeritud töö keskkonna ohu tegurite komp- lekssele toimele, kusjuures põhiohuteguriteks on füüsiliselt koormavad asendid ja liigutused, silmade ülepinge ning töölaadist ja kaasu vatest töökesk- konna ohuteguritest (müra, ebasobiv sisekliima jt) tulenev vaimne pinge. Terviseriskitaseme hinnang on esitatud tabelis 3. Tervisekontrolli käigus diagnoositud lihaskonna ülekoormuse esinemis sagedus naistel ja meestel on esitatud tabelis 4. Lihaskonna ülekoormuse I astme tunnuseks peeti subjektiivset lihaspingete tekkimist tööpäeva lõpuks; II astet iseloomustab subjektiivsete ja objektiivsete tunnuste olemasolu, mis püsivad tööpäevade jooksul, kuid puhkepäeva- del taanduvad; III astme korral on tegemist püsiva iseloomuga lihaskonna ülekoormusega. Tabelis 4 esitatud andmetest selgub, et 75,8%-l meestöötajatel ei täheldatud lihaskonna ülekoormust, kuid naistöötajatel vaid 44,7%-l. Korrelatsioon- analüüsi tule muste põhjal sõltub lihaskonna ülekoormus kuvariga töötamise ajast (r = 0,221; p <0,0001). Riskianalüüsi käigus terviseriski vähendamise eesmärgil nõustati töötajaid ja või ma luse korral kujundati töötamiskoht, lähtudes kuvariga töötamise tööohutus nõuetest. Kõi ki dele töötajatele anti konk- reetseid nõuandeid, lähtudes probleemidest. Koos- tati vastav aru anne, anti soovitused töötingimuste parandamiseks (riskide halda miseks), et vähendada riske nende tasemest lähtudes: I – vähene risk, erilisi meetmeid ei vaja. Vajalik on töövõimet alalhoidev ja arendav tegevus tervise- spordi, tööalase tervisekasvatuse, töö ja puhkuse õige vahekorra taga mise (puhke pausidele kuluv aeg peaks moodustama 10% kuvariga töötamise ajast) ning lõõgastus võtete kasutamise, vajalike arvutiprogram- mide kasutamise ja erialalise täienduskoolituse kaudu. II – vastuvõetav risk. Riski on võimalik vältida teadliku suhtumisega. Töötamis koha kujundamine ergonoomikanõuetele vastavaks ei nõua suuri rahalisi kulu tusi. Vajalik on kuvariga töötamise tööohutusnõuete järgimine, tööohutus kooli tus, riskide kontroll ja preventsioon, tervisekontroll ning töötervishoiuarsti nõusta mine. III – keskmine risk. Tuleb kasutusele võtta meetmed riskide vähendamiseks. Kuva riga töötamiskohtade Riskitase Mehed Naised Uuritud isikute üldarv arv % arv % arv % 1 13 3,3 7 1,7 20 2,5 1–2 67 16,9 31 7,5 98 12,1 2 125 31,6 103 24,9 228 28,1 2–3 116 29,3 147 35,5 263 32,5 3 74 18,6 123 29,7 197 24,3 3–4 1 0,3 – – 1 0,1 4 – – 3 0,7 3 0,4 kokku 396 100,0 414 100,0 810 100,0 Tabel 3. Uuritute jaotumine terviseriskitaseme järgi Uuritud isikud/lihaspingete aste Kokku Mehed Naised arv % arv % arv % Lihaskonna ülekoormus puudub 494 59,8 304 75,8 190 44,7 Lihaskonna ülekoormus – I aste 209 25,3 63 15,7 146 34,4 Lihaskonna ülekoormus – II aste 101 12,2 29 7,2 72 16,9 Lihaskonna üle koormus – III aste 22 2,7 5 1,3 17 4,0 Kokku 826 100,0 401 100,0 425 100 Tabel 4. Kuvariga töötajate jaotumine lihaskonna ülekoormuse astme järgi Uurimused 222 kujundamine ergonoomikanõuete kohaseks ei ole võimalik riski analüüsi käigus, kuna see nõuab raha- lisi kulutusi, nt uue töölaua hankimine, uue arvuti või vajalike abivahendite muretsemine. Abinõud tuleb rakendada võimalustest lähtudes 3–5 kuu jooksul pärast riski hindamist. Kui töökeskkonna ohu- teguritega kaasnevad tervisehäired, siis tuleb lisaks preventiivsetele meetmetele rakendada taastusravi võtteid. Vajaduse korral teostada uus kompleksne riskihindamine sündmuse tõenäosuse selgitamiseks koos tervisekontrolli tegevate töötervishoiu arstidega. Hädavajalik on töötervishoiuõe püsiteenuse kasu- tamine. IV – suur risk. Tegevust töötamiskohal ei tohi alustada enne, kui töö keskkonna ohu teguri(te) kahjulikku toimet on vähendatud. Tööruum ja töötamiskoht kujundada vastavalt kuvariga töö- tamise tööohutusnõuetele ning võtta kasutusele uued töökorraldus meetmed. Taastusravi võtete kasutamist rakendada tervise häirete ise loomust lähtudes. Vajalik töö tervishoiuarsti püsinõusta- mine, kusjuures edasise tervise kontrolli sageduse määrab töö tervishoiuarst. Kui tööd pole võimalik katkes tada, rakendada ajutisi riski leevendavaid meetmeid ja vajalikud meetmed võtta kasutusele 1–3 kuu jooksul. V – talumatu risk. Töid ei tohi jätkata ega alus- tada enne, kui riski on vähen da tud. Arutelu Infotehnoloogia areng Eestis on jõudnud tasemeni, kus peaaegu igas asutuses/ettevõttes on inimesi, kes töötavad kuvariga. Esitatud andmete alusel teevad 35% uuritud töötajatest seda üle 50% tööpäevast, pooled aga koguni 75% ja enam oma tööajast. Kirjanduse andmeil (9, 10) põhjustavad kuvari- tööst tingitud koormavad asendid ja liigutused füüsilist ülekoormust peamiselt siis, kui töö kuvariga ületab 75% piiri. Seega on reaalne oht, et paljudel kuvariga töötavatel inimestel kujuneb aastate jook- sul tööga seotud ülekoormushaigus, mis väljendub krooniliseks muutunud valude näol kaela, selja ja käte lihastes ning nende funktsiooni pärssumises. Oluliselt võib kuvaritööst tulenevaid negatiivseid mõjutusi vähendada töötamis koha riskianalüüsi tule- musena saadud andmete asjatundliku kasutamisega töötamiskoha ergo noo miliseks disainimiseks ja töötaja nõustamiseks. Sageli ei nõua see suuri investeerin- guid ega ümberkorraldusi, küll aga olemasolevate võimaluste mõistlikku kasutamist ja töötaja enda sättumust antud soovituste elluviimiseks (vt foto). Foto 1. Kuvaterminal: reguleerimisvõimalustega töölaud ja -tool, spetsiaalne küü- nartugi, reguleeritava kõrgusega LCD-kuvar. Uurimused 223223223 Meie uuritud töötamiskohtade jagunemine tervise- riskitaseme järgi näitab, et ligemale veerandil töötamis- kohtadest on keskmine riskitase ja seega ohutegur arves tatav ning töö niisugustes tingimustes võib põhjus- tada tervisekahjustusi. Saadud koge mused näitavad, et kuvariga töötamiskohtade riskihindamine ja sellest tulenev kuva terminali kujundamine vastavaks kuvariga töötamise tööohutusnõuetele on oluline kuvaritööst tingitud võimalike tervisehäirete preventsiooniks. Mis puutub füüsilisest ülekoormusest tingitud lihaste seisundi objektiivsesse hindamisse, siis tuleb tõdeda, et praegu on see reaalses arstipraktikas ebapiisav ja piirdub lihaste palpeerimisega ning lihaste funktsiooni hindamisega. Seoses sellega peame perspektiivseks Tartu Ülikooli eksperimen- taal füüsika ja tehnoloogia instituudi füüsiku bioloo- giadoktor Arved Vaini konstrueeritud originaalse müomeetri kasutusele võtmist, mis võimaldab mää- rata uuritava lihase toonust, elastsust ja jäikust. Lähemas tulevikus on meil kavas publitseerida koostöös A. Vainiga esimesed võrdlusandmed lihaste müomeetrilise mõõdistamise ja kliinilise uuringu kohta. Järeldused 1. Üle poolte uuritutest töötab kuvariga enam kui 75% oma tööajast. Niisugusest tööst tulenev sund- asend on potentsiaalselt tervist ohustav. 2. Kuvariga töötamiskohtade riskianalüüs nõuab töö- tamiskohtade detailset ja asja tundlikku ergonoomilist hindamist ning disainimist ja töötajate nõustamist. 3. Juba nüüd, kui kuvariga töötamise staaž on ena- mikul töötajatest veel suhteliselt väike, on ligemale 15%-l töötajatest õlavöötme, ülajäsemete või/ja seljalihaste üle koormuse tunnused. 4. Kuvaritöö massilisuse ja sellest tuleneva lihaskonna kahjustuste sagenemise tõttu muutub järjest aktuaal- semaks selliste meetodite kasutusele võtmine, mis võimal davad objektiivselt hinnata lihaste seisundit. Märkus. Artikkel on valminud Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi ühise rakendusliku ise loo muga teadus- uuringu “Mitteinvasiivse meetodi – müomeetria – või- malused lihasaparaadi seisundi ja üle koormus haiguse erinevate raskusastmete objektiviseerimiseks” raames, mida on rahastanud OÜ Müomeetria. Kirjandus 1. Tint P. Riskide hindamine. Tallinn: OÜ Ten-Team; 1999. 2. Riskianalüüsi viis sammu. Tallinn: EV Sotsiaalminsteerium; 1999. 3. Juhend riskihindamise kohta tööl. http//osh.sm.ee/ goodpractice/riskihindamise-juhend.pdf. 4. Tint P. Riskianalüüsi vajalikkusest. Eesti töötervishoid 1998;2:15–7. 5. Seiler A. Mõned mõtted seoses töökeskkonna riskiana- lüüsiga. Eesti Töötervishoid 2001;3:16–8. 6. Tint P. Riskihindamine ja keemiariski haldamine. Eesti Töötervishoid 2001;2:15–6. 7. Kahn H, Moks M, Pille V, Tuulik V. Füüsilise ülekoormus- haiguse diagnoosimine vajab detailsemat riskianalüüsi. Eesti Töötervishoid 2003;1:3–7. 8. Moks M, Kahn H. Kuvariga töötamine töötervishoiuarsti pilgu läbi. Eesti Töötervishoid 2005;1:36–40. 9. Ong CN, Chia SE, Jeyaratnam J, Tan KC. Musculoskeletal disorders among operators of visual display terminals. Scand J Work Environ Health 1995,1:60–4. 10. Brisson C, Montreuil S, Punnett L. Effects of an ergonomic training program on workers with video display units. Scand J Work Environ Health 1999, 3:255–63. Uurimused Summary Risk assessment of video display terminal workplaces The aim of the present study was to characterise the working conditions of the workers of video display terminals (VDT) and to reduce health risks by using an erogonomic design of workplaces and counselling of workers. Methods. In the course of the present study the ergonomic inspection of working rooms and workplaces was carried out, and the questioning of workers, by using special forms, and the interviewing of representa- tives of employers and employees were performed. Risk 224 Uurimused assessment was performed on the basis of British Stand- ard 8800. The employees passed health examination in accordance with legal acts valid in Estonia. Within health examination more attention was paid to the detection of symptoms of the static overload of muscles caused by computer work. For objective estimation of overload symptoms, the function of the muscles and joints causing subjective complaints was determined, and the levels of muscle tension and pain sensitivity were estimated. Results. Risk assessment was carried out in 810 workplaces of 15 enterprises and the health examination of 826 workers of VDTs was simultaneously performed. Altogether 826 persons participated in the study, 48.7% of them male and 51.3% female workers. In the course of the ergonomic inspection of workplaces, a number of shortcomings were found, among which some of them can be easily eliminated without additional investments. According to British Standard 8800, the risk level in 25% of the VDT workplaces was estimated at least as satisfactory, which means that the risk factor is appreci- able and may cause health disorders. Nearly 15% of the VDT workers were diagnosed with work-related overload symptoms in the muscles of the shoulder region and the upper limbs or/and the back. Conclusions. 1. More than half of the investigated VDT workers use video displays during more than 75% of their working time. The compulsory posture resulting from this working process poses potential health risk. 2. The risk assessment of VDT workplaces requires detailed and competent erogonomic inspection and design, as well as counselling of workers. 3. Even today when the length of service of VDT workers is considerably short, overload symptoms in the muscles of the shoulder region and the upper limbs and/or back are diagnosed in nearly 15% of the workers. 4. As working with video display terminals is widespread and causes muscular damage more often, it becomes more relevant to improve the techniques of risk assessment and make use of such methods which objec- tively enable to estimate the condition of the muscular system of VDT workers. milvi.moks@ttk.ee