Xerxes I – Vikipeedia





	
	


	
	

	Xerxes I

	
		Allikas: Vikipeedia

		

		

		
		

		Mine navigeerimisribale
		Mine otsikasti
		  
Xerxes I kuju Hadishi palees Persepolises



Xerxes I (pärsia خشیارشا; vanapärsia Xšaya-ṛšā; heebrea אחשורוש; kreeka Ξέρξης; ladina Xerses; umbes 519 eKr – 4. august 465 eKr) oli Pärsia neljas suurkuningas. Ta valitses aastast 486 eKr kuni surmani.

Vanapärsia keeles tähendab tema nimi 'kangelaste üle valitseja'.


Sisukord


	1 Elulugu
	1.1 Noorus ja võimuletulek
	1.2 Sõjakäigud
	1.2.1 Sissetung Kreekasse
	1.2.2 Termopüülid ja Ateena



	1.3 Ehitusprojektid
	1.4 Surm



	2 Perekond
	3 Kajastamine kultuuris
	4 Viited





Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Noorus ja võimuletulek[muuda | muuda lähteteksti]

Kohe pärast võimu haaramist abiellus suurkuningas Dareios I üle-eelmise valitseja Kyros II tütre Atossaga. Erinevaid Ahhemeniidide harusid mööda põlvnesid nad mõlemad dünastia rajajast Achaimenesest. Kyrose tütrega abiellumine kindlustas Dareiose positsiooni suurkuningana.[1] Dareios oli tegus valitseja, kes võttis ette suuri ehitustöid Persepolises, Susas, Egiptuses ja mujal oma impeeriumis. Valitsemisaja lõpul kavandas ta karistusretke Ateena vastu, kuid esmalt tuli maha suruda Egiptuses puhkenud uus ülestõus (mida juhtis tõenäoliselt kohalik Pärsia satraap). Vastavalt Pärsia seadustele pidi valitseja enne sellisele sõjaretkele asumist nimetama endale järeltulija. Oma lahkumise eel, 487–486 eKr[2] rajas Dareios Naqsh-i Rustami oma hauakambri ning määras oma järeltulijaks Xerxese, kes oli tema vanim poeg abielust Atossaga. Valitseja halvenev tervis takistas teda sõjaretke etteotsa asumast ja ta suri oktoobris 486.[3]

Dareiose vanim poeg Artabazanes pretendeeris ka ise troonile, sest kogu maailmas oli levinud komme, et eesõigus on esmasündinul. Xerxes kasutas enda toetuseks argumenti, et tema oli Atossa, Kyrose tütre poeg, ja just Kyros oli olnud see, kes rajas sõltumatu Pärsia riigi. Ka mitme tänapäevase ajaloolase hinnangul võttis Dareios endale järeltulija määramisel arvesse just Kyros II ja tema tütre Atossa erilist positsiooni.[4] Artabazanes oli sündinud enne Dareiose võimuletulekut ja tema ema pärines lihtrahva hulgast; Xerxes oli esimene laps, kes sündis pärast Dareiose troonile tõusmist, ja tema ema oli impeeriumi rajaja tütar.[5]

Xerxes krooniti isa järel suurkuningaks vahemikus oktoobrist detsembrini 486 eKr,[6] kui ta oli umbes 36-aastane.[2] Võimu üleminek Xerxesele läks ladusalt, osaliselt tema ema Atossa suure autoriteedi ja mõju tõttu.[1] Xerxese trooniletulekut ei püüdnud takistada keegi õukonnast ega Ahhemeniidide perekonnast.[7]

Peaaegu kohe surus ta maha aasta varem puhkenud ülestõusud Egiptuses ja Babüloonias ning nimetas oma venna Achaimenese uueks Egiptuse satraabiks ehk asevalitsejaks. 484 eKr vihastas ta välja babüloonlased, sest ta konfiskeeris vägivalda kasutades ja sulatas Marduki kullast kuju, mille käsi pidid Babüloonia kuningad iga uue aasta esimesel päeval puudutama.[8] See pühaduseteotus tõi aastatel 484 eKr ja 482 eKr kaasa uued babüloonlaste ülestõusud. Babüloonia ürikud kirjeldavad, et Xerxes keeldus erinevalt oma isast kasutamast Babüloonia kuninga tiitlit, nimetades ennast ainult Pärsia ja Meedia kuningaks, suurkuningaks, kuningate kuningaks ja rahvaste (st maailma) kuningaks.

Kuigi Herodotose "Ajaloos" toodud andmed on tekitanud küsimusi seoses Xerxese usulise kuuluvusega, peavad tänapäeva ajaloolased teda zoroasterlaseks.[9]


Sõjakäigud[muuda | muuda lähteteksti]

Sissetung Kreekasse[muuda | muuda lähteteksti]

  
Xerxes jälgib Hellespontose karistamist (joonistus 1909. aastast)



	 Pikemalt artiklis Kreeka-Pärsia sõjad


Dareios I suri ajal, mil ta valmistas ette sissetungi Kreekasse, et karistada Ateena, Naxose ja Eretria elanikke Joonia ülestõusu sekkumise, Sardise põletamise ja pärslaste purustamise eest Maratoni lahingus. See ülesanne jäi tema pojale Xerxesele, kes valmistas alates aastast 483 eKr ette oma sõjakäiku: läbi Áthose poolsaare maakitsuse kaevati kanal, Traakiat läbiva tee äärsetesse tugipunktidesse toimetati varustust, üle Hellespontose ehitati kaks pontoonsilda. Xerxese armees teenisid eri päritolu sõdurid, teiste seas assüürlased, foiniiklased, babüloonlased, egiptlased ja juudid.[10]

Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel lõppes Xerxese esimene katse Hellespontost ületada ebaõnnestumisega, sest torm hävitas sildade linast ja papüürusest köied. Seepeale käskis Xerxes Hellespontose väina kolmsada korda piitsutada ja heita vette jalarauad. Tema teine katse väina ületada läks korda.[11] Xerxes sõlmis liidu Kartaagoga ja lõikas sellega kreeklased ära Sitsiilias asuvate Sürakuusa ja Agrigentumi valitsejate toetusest. Paljud väiksemad Kreeka riigid asusid pärslaste poolele, teiste seas Tessaalia, Teeba ja Argos. Esimestes lahingutes saatis Xerxese vägesid edu.

Aastal 480 eKr asus kuningas ise Sardisest teele laevastiku ja sõjaväega, mille suuruseks oli Herodotose hinnangul 1 miljon meest, teistes seas ka 10 000 eliitsõdurit, keda nimetati Pärsia surematuteks. Tänapäevaste hinnangute kohaselt võis Pärsia armees olla umbes 60 000 võitlusvõimelist meest,[12] sest ükski maa ei oleks sel ajal suutnud üleval pidada taolist tohutut hulka sõdureid, eriti veel tänase Süüria, Iraagi ja Türgi karmid, poolkõrbelised alad, kus Pärsia armee kogunes.


Termopüülid ja Ateena[muuda | muuda lähteteksti]

Termopüülide lahingus seisis pärslaste vastas arvuliselt väike kreeklaste armee, mida juhtis Sparta kuningas Leonidas I. Kuigi kreeklased võitlesid vapralt, said nad lõpuks lüüa. Herodotose andmetel purustasid pärslased Sparta faalanksi pärast seda kui kreeklane nimega Ephialtes reetis oma riigi ja rahva, rääkides pärslastele mäekurust, mis viis kreeklaste selja taha. Pärast Termopüülide lahingut langes Ateena ning ateenlased pidid taanduma oma viimastele kaitsepositsioonidele Korinthose maakitsusel ja Saroni lahel.

Edasiste sündmuste osas on andmed vastuolulised. Herodotose kohaselt lasi eest tühja linna leidnud Xerxes isegi Pärsia valitsejatele ebaharilikus raevuhoos Ateena maha põletada. Kohe seejärel kahetses ta oma tegu ja käskis järgmisel päeval linna üles ehitada. Pärsia uurijad on seda nimetanud hellenistlikuks propagandaks, väites, et Kreeka sõjakäigul oli Xerxese põhivaenlaseks Sparta, mitte Ateena. Xerxes ei oleks saavutanud midagi olulise kaubandus- ja ärikeskuse nagu Ateena mahapõletamisega, eriti veel pärast selle vallutamist.


  
Xerxes I raidkiri Vani kindluse lähistel



Sel ajal olid Pärsia-vastased meeleolud Peloponnesose kreeklaste seas tugevad ja kuulujutt Ateena hävitamisest Xerxese poolt levis kiiresti, olgugi et on ka teisi vähemalt sama tõenäolisi põlengu puhkemise võimalusi. Tulekahju võisid süüdata linnast lahkuvad ateenlased ise, kas siis paanikas põgenedes või kasutades Xerxese armee vastu põletatud maa taktikat.

Artemisionis olid suured tormid purustanud Kreeka laevastiku. Kui kreeklased kuulsid kaotusest Termopüülide all, otsustasid nad taganeda. Kreeka admirali Themistoklese sõnum vihastas aga Xerxest nii väga, et vastupidiselt oma asevalitseja Artemisia I hoiatustele otsustas ta Kreeka laevastikku ebasoodsates tingimustes rünnata, kuigi kuningas oleks võinud saata osa laevadest Peloponnesose rannikule ja lihtsalt oodata Kreeka armee lagunemist. Septembris 480 toimunud Salamise merelahingus said pärslased kreeklastelt lüüa, pärast mida asus Xerxes Tessaalias talvelaagrisse.

Rahutuste tõttu Babülonis oli Xerxes sunnitud suurema osaga armeest ülestõusu ärahoidmiseks koju minema, jättes Kreekasse Mardoniose juhitud väeüksuse. Mardonios sai järgmisel aastal kreeklastelt Plataia lahingus lüüa.[13] Mykale lahingus põletasid kreeklased ka Mykale juures ankrus olnud Pärsia laevastiku. See lõikas pärslased ära varudest, mida nad hiiglasliku armee ülalpidamiseks vajasid ja neil polnud muud valikut kui taganeda. Pärslaste taganemine õhutas omakorda mässama Ees-Aasias asunud kreeka linnriigid.


Ehitusprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

  
Kivisse raiutud hauda Naqsh-i Rustamis Persepolisest põhja pool, mis on Dareios I haua koopia, peetakse reeglina Xerxes I hauaks



Pärast sõjalisi ebaõnnestumisi Kreekas pöördus Xerxes Pärsiasse tagasi ja viis lõpule oma isa pooleli jäänud arvukad ehitusprojektid Susas ja Persepolises. Persepolisesse ehitas ta kõigi rahvaste värava ja saja sambaga saali, mis on sealse palee suurimad ja kõige muljetavaldavamad osad. Ta viis ka lõpule Dareiose palee, varakambri ja apadana rajamise ning ehitas lisaks oma palee, mis oli isa paleest kaks korda suurem. Arhitektuuri alal sarnanes tema maitse Dareiose omaga, kuigi Xerxese ehitised on veel hiiglaslikumad.[14] Ta jätkas ka isa rajatud kuningliku tee haldamist, ehitas valmis Susa värava ja ehitas Susasse palee.[15]


Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 465 eKr mõrvas Xerxese kuningliku ihukaitse ülem Artabanos, kõige mõjuvõimsam ametnik Pärsia õukonnas. See konkreetne Artabanos, kes kandis kuninga onuga sama nime, saavutas oma positsiooni läbi haaremiintriigide ja tänu preestrite toetusele. Ta pani võtmekohtadele ka oma seitse poega ja haudus plaane Ahhemeniidid troonilt tõrjuda.

Mõrva kavandamisel kasutas Artabanos eunuhh Aspamitrese abi. Kreeka ajaloolased on esitanud selle sündmuse kohta vastuolulisi andmeid. Ktesias on oma "Persicas" kirjutanud, et mõrva järel süüdistas Artabanos mõrvas Xerxese vanimat poega, kroonprints Dareiost ja veenis Xerxese teist poega Artaxerxest kättemaksuks Dareiost tapma. Aristotelese andmetele tappis Aratabanos esimesena Dareiose ja alles seejärel Xerxese. Kui Artaxerxes mõrvadest teada sai, tappis ta Artabanose ja tolle pojad.[16] Nendes vandenõudes osales ka väepealik Megabyzos, kelle otsus pooli vahetada kindlustas ilmselt Ahhemeniidide püsimise Pärsia troonil.[17]

Xerxese täpne surmakuupäev – 4. august – on suudetud kindlaks teha kuuvarjutusest kõneleva kiilkirjafragmendi abil.[18]


Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Xerxes oli abielus Amestrisega. Amestrise isa oli Otanes, üks seitsmest ülikust, kes tapsid aastal 522 eKr Pärsia usurpaatorist kuninga Bardiya ja avasid Dareios I tee troonile.

Amestrisega oli Xerxesel kuus last:


	Dareios, esmasündinu, kes tapeti umbes samal ajal isaga
	Artaxerxes, kes päris venna surma tõttu trooni
	Hystaspes, kes tapeti vanema venna Artaxerxese käsul
	Achaimenes, kes langes võitluses egiptlastega
	Amytis, kes oli väepealik Megabyzose naine
	Rhodogune


Lisaks oli tal lapsi veel liignaistega, kelle nimed pole teada. Need lapsed olid:


	Artarios, kes oli hiljem Babüloonia satraap
	Tithraostes
	Arsames või Arsamenes, kes oli hiljem Egiptuse satraap
	Parysatis
	Ratashah[19]


Kajastamine kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Xerxest samastatakse Piiblis Vana Testamendi Estri raamatus mainitud kuningas Ahasverosega. Samas on Estri raamatu kreekakeelses versioonis, Flavius Josephuse ajaloos ja mitmetes hilisemates piiblikommentaarides Ahasverose prototüübiks peetud hilisemat Pärsia valitsejat Artaxerxes II.

Xerxes on peategelane tuntud barokkhelilooja Georg Friedrich Händeli ooperis "Xerxes", mille esmaettekanne toimus Londoni kuninglikus teatris 15. aprillil 1738. Ooperi avab tuntud aaria "Ombra mai fù".

Hilisemate sugupõlvede vaimustumine muistsest Spartast ja eriti Termopüülide lahingust on toonud kaasa Xerxese sagedase kujutamise popkultuuris. Enamasti on näidatud teda negatiivses valguses, kusjuures kujutamisviisid kõiguvad lihtsalt ebasümpaatsest suurustushulluses vaevleva psühhopaadini. 1962. aasta filmis "300 spartalast" mängis teda näitleja David Farrar. Seal on Xerxest kujutatud julma, võimust hullunud despoodina ja saamatu väejuhina. Samuti on tal keskne roll Frank Milleri koomiksis "300" ja selle põhjal tehtud samanimelises filmis, kus teda mängib brasiilia näitleja Rodrigo Santoro ja kus teda on kujutatud hiiglasest jumal-kuningana. Taoline kujutamisviis on tekitanud pahameelt, eriti Iraanis.[20]

Mitmed muudki teosed, mis käsitlevad Pärsia impeeriumi või Estri raamatut, on viidanud Xerxesele. Näiteks esineb ta videomängus "Assassin's Creed II" ja filmis "Üks öö kuningaga", kus Ahasverost ehk Xerxest mängib Briti näitleja Luke Goss. Video- ja arvutimängudes "Civilization II" ja "Civilization III" on ta Pärsia tsivilisatsiooni juht, kuid mängu neljandas versioonis asendavad Xerxest Kyros II ja Dareios I.

Kirjanik Gore Vidal kirjeldab oma ajaloolises romaanis "Creation" pikalt Ahhemeniidide ja eriti Dareios I tõusu ning räägib ka Xerxes I elust ja surmast. Tema ajalookäsitlus vastandub vanakreeka ajalookirjutuse seisukohtadele.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]


	↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega atossa-EI on ilma tekstita.
	↑ 2,0 2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega phae-xx on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega darius-EI on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lHA0q on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega cTl40 on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 1g9iC on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nLpY8 on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 0GIsy on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jkN48 on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega GZ9sV on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega wHZlR on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega D1CEW on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega qlOzh on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lmN1f on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 8koqG on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mI3HT on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mGF1G on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LZkDq on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega fXTS7 on ilma tekstita.
	↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega aGKRR on ilma tekstita.





Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.



Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

	Eelnev:
Dareios I
	Pärsia suurkuningas
486–465 eKr
	Järgnev:
Artaxerxes I

	Egiptuse vaarao
486–465 eKr










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Xerxes_I&oldid=5423889"


		Kategooriad: 	Vana-Pärsia monarhid
	Ahhemeniidid
	Sündinud 6. sajandil eKr
	Surnud 460. aastatel eKr


Peidetud kategooria: 	Viitamistõrgetega leheküljed




	




	





	Navigeerimismenüü

	
		

	
		Personaalsed tööriistad
	

	
			Sisse logimata
	Arutelu
	Kaastöö
	Loo konto
	Logi sisse


		
	



		
			

	
		Nimeruumid
	

	
			Artikkel
	Arutelu


		
	



			

	
	
		Variandid
	

	
		

		
	



		

		
			

	
		vaatamisi
	

	
			Vaata
	Muuda
	Muuda lähteteksti
	Näita ajalugu


		
	



			

	
	
		Veel
	

	
		

		
	



			
	
		Otsing
	

	
		
			
			
			
			
		

	




		

	

	

	
		
	

	

	
		Navigeerimine
	

	
			Esileht
	Üldine arutelu
	Sündmused maailmas
	Viimased muudatused
	Juhuslik lehekülg
	Juhend
	Annetused
	Kontakt


		
	



	

	
		Trüki või ekspordi
	

	
			Koosta raamat
	Laadi alla PDF-failina
	Prinditav versioon


		
	




	
		Tööriistad
	

	
			Lingid siia
	Seotud muudatused
	Erileheküljed
	Püsilink
	Lehekülje teave
	Viita leheküljele
	Andmeüksus


		
	




	
		Teistes projektides
	

	
			Commons


		
	



	

	
		Teistes keeltes
	

	
			Afrikaans
	Alemannisch
	العربية
	Asturianu
	Azərbaycanca
	تۆرکجه
	Bahasa Indonesia
	Bahasa Melayu
	Беларуская
	Bosanski
	Brezhoneg
	Български
	Català
	Čeština
	Cymraeg
	Dansk
	Deutsch
	Ελληνικά
	English
	Español
	Esperanto
	Euskara
	فارسی
	Français
	Galego
	한국어
	Հայերեն
	हिन्दी
	Hrvatski
	Italiano
	עברית
	ქართული
	Қазақша
	Кыргызча
	Kurdî
	Latina
	Latviešu
	Lëtzebuergesch
	Lietuvių
	Magyar
	Malagasy
	मराठी
	مصرى
	Nederlands
	日本語
	Norsk bokmål
	Norsk nynorsk
	Occitan
	Oʻzbekcha/ўзбекча
	پنجابی
	پښتو
	Polski
	Português
	Română
	Русский
	Scots
	Simple English
	Slovenčina
	Slovenščina
	Српски / srpski
	Srpskohrvatski / српскохрватски
	Suomi
	Svenska
	Tagalog
	தமிழ்
	ไทย
	Tiếng Việt
	Türkçe
	Українська
	اردو
	Winaray
	吴语
	Yorùbá
	中文


		Redigeeri linke

	









		 Selle lehekülje viimane muutmine: 14:09, 13. august 2019.
	Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel";
sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused.
Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest.



		Andmekaitse
	Tiitelandmed
	Lahtiütlused
	Mobiilivaade
	Arendajad
	Arvandmed
	Küpsiste avaldus